Svante Nilsson
Svante Nilsson (1460 Penningby linnus – 2. jaanuar 1512 Västeråsi linnus) oli Rootsi riiginõunik ja riigieestseisja alates 1504 kuni surmani.
Svante Nilsson sündis riiginõunik Nils Bossoni ja Birgitta Karlsdotteri pojana. Tema isa ema oli pärit Sturede perekonnast. Nilsson ise ei nimetanud ennast iialgi Stureks, aga tema poeg Sten Sture noorem võttis endale oma vanavanaema nime sellega kaasneva prestiiži ja Rootsi iseseisvuse säilitamise maine pärast.
1495 juhatas Svante Nilsson Rootsi vägesid, mis saadeti Viiburi alla venelaste vastu. Ta võitis venelasi ja tõrjus need kogu Soomest välja, kuid siis jättis armee vabatahtlikult maha ja läks Rootsi tagasi, et tegeleda seal riigiasjadega.
Alates 1482. aastast oli Svante Nilsson Rootsi riiginõunik. Riiginõunikuna oli ta opositsioonis Sten Sture vanemaga, mis viis Sture kukutamiseni riigieestseisja ametikohalt ning Taani kuninga Hansu saamiseni Rootsi kuningaks 1497. Hiljem vahetas ta poolt ja aitas Sten Sturel 1501 kuninga kukutada.
Pärast Sture surma 1504. aastal sai Svante Nilssonist uus Rootsi riigieestseisja. 1511. aasta suvel nõudis riiginõukogu Nilssoni tagasiastumist, aga ta jäi siiski kuni surmani võimule. Pärast surma sai riigieestseisjaks tema poeg, kes püsis sel kohal oma surmani.
Svante Nilsson maeti Västeråsi toomkirikusse.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Svante Nilsson abiellus Iliana Gäddaga. Abielu kestis 1490–1495 ja sellest sündis Sten Sture noorem, Rootsi riigieestseisja 1512–1520.
Teist korda abiellus Svante Nilsson 1504 Mette Dyrega. See abielu kestis kuni Svante Nilssoni surmani. Sellest lapsi ei sündinud.
| Eelnev Sten Sture Vanem (regent) |
Rootsi kuningas (regent) 1504–1512 |
Järgnev Erik Trolle (regent) |